Kunstmuru kasutamine on viimastel aastatel muutunud üha populaarsemaks selle madalate hooldusnõuete ja pika eluea tõttu. Siiski on väljendatud muret kunstmuruga seotud võimalike terviseriskide, sealhulgas vähiriski pärast.
Üks peamisi murekohti on kummipuru kasutamine, mis on valmistatud taaskasutatud rehvidest ja mida kasutatakse tavaliselt kunstmuru täitematerjalina. Mõned uuringud on näidanud, et kummipuru võib sisaldada kahjulikke kemikaale, nagu raskmetalle ja lenduvaid orgaanilisi ühendeid (LOÜ), mis võivad aja jooksul õhku ja vette sattuda.
California Environmental Health Hazard Assessmenti (OEHHA) 2016. aastal läbiviidud uuring näitas, et kummipuru ei kujuta sünteetilisel muruväljakutel mängivatele isikutele olulist vähiriski. Siiski tunnistati uuringus, et kummipuru täidisega seotud võimalike terviseriskide täielikuks mõistmiseks on vaja rohkem uurida.
Vastuseks nendele muredele on mõned tootjad hakanud kasutama alternatiivseid täitematerjale, nagu liiv või kork, mida peetakse ohutumaks ja keskkonnasõbralikumaks kui puru. Lisaks on mõned linnad ja osariigid rakendanud eeskirju, mis reguleerivad kummipuru kasutamist avalikes kohtades, näiteks parkides ja mänguväljakutel.
Kuigi puuduvad veenvad tõendid kunstmuru ja vähi seose kohta, on mõned eksperdid väitnud, et pikaajaline kokkupuude kummipuru täidisega võib suurendada teatud terviseprobleemide, näiteks hingamisteede probleemide ja nahaärrituse riski. Seda seetõttu, et kummipuru võib õhku paisata tolmuosakesi, mida võib sisse hingata või nahaga kokku puutuda.
Nende probleemide lahendamiseks on oluline võtta meetmeid, et minimeerida kokkupuudet võimalike kahjulike kemikaalide või materjalidega, valides tooted, mis on valmistatud ohututest ja keskkonnasõbralikest materjalidest, ning järgides parimaid hooldus- ja hooldustavasid.
Lisaks murele kummipuru täidise pärast on tõstatatud ka sünteetilise muru potentsiaal säilitada soojust ja eraldada õhku kahjulikke kemikaale. Kunstmuru tootmisel kasutatavad materjalid võivad neelata ja säilitada soojust, mis võib muuta muru pinna ebameeldivalt kuumaks otsese päikesevalguse käes.
Selle probleemi lahendamiseks on mõned tootjad hakanud kasutama spetsiaalseid materjale ja katteid, mis aitavad hoida muru pinda jahedamana. Lisaks võib kunstmuru paigaldamine varjutatud aladele või pergola või muu katte alla aidata vähendada otsese päikesevalguse hulka, millele muru kokku puutub, ja hoida seda jahedamalt.
Samuti väärib märkimist, et kuigi sünteetiline muru ei pruugi vähki põhjustada, vajab see siiski korrapärast hooldust, et see välja näeks ja toimiks kõige paremini. See võib hõlmata muru harjamist mattumise vältimiseks, prahi ja lehtede eemaldamist ning pinna perioodilist loputamist mustuse ja tolmu eemaldamiseks.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi kunstmuruga seotud võimalikud terviseriskid on mures, puuduvad veenvad tõendid selle seose kohta vähiga. Siiski on oluline võtta meetmeid, et minimeerida kokkupuudet võimalike kahjulike kemikaalide või materjalidega, valides tooted, mis on valmistatud ohututest ja keskkonnasõbralikest materjalidest, ning järgides parimaid hooldus- ja hooldustavasid.
